07.03.2022
Центральный районный суд Красноярска оштрафовал активистку Веру Котову за надпись «Нет Войне» на заснеженном гранитном памятнике Владимиру Ленину.
Вере вчинили новую статью о дискредитации российских военных (20.3.3 КоАП), которая начала действовать 4 марта. В протоколе говорится, что девушка сделала надпись «путём удаления снежного покрова с гранитного основания памятника».
В изобилующем грамматическими ошибками протоколе утверждается, что призывом «Нет войне» девушка дискредитировала армию России и всемирную борьбу за мир. От многочисленных улиц Маркса, памятников Ленина и площадей Революции в бумаге сей в глазах рябит.
После того, как девушку схватили, полицейский мощной ногой зачеркнул на снегу слова «Нет войне» и нарисованное сердечко. Но подтёки голубиного гуано с постамента не стёр.
Все описания идиотизма прогнившей Австро-Венгерской империи в книжке о бравом солдате Швейке меркнут по сравнению с этим российским эпизодом. И с многими другими.
Kui sõidab isegi eterniidist katus
Krasnojarski rajooni keskkohus trahvis aktivisti Vera Kotovat 30 000 rublaga uue seaduseparagrahvi alusel, mis jõustus 04. veebruaril ja käsitleb Venemaa sõjaväelaste diskrediteerimist (20.3.3 КоАП).
Tütarlaps on süüdi selles, et kirjutas Lenini lindude poolt silmnähtavalt täissitutud ausamba graniidialust katnud lumele sõnad „Ei sõjale“. Politseinik „kustutas“ saapaga need vene armeed halvustavad sõnad koos lumele joonistatud südamega.
Kirjavigadest kubisevat protokolli lugedes hakkaks sõitma isegi nõukogude eterniidist katus. Üksnes kõigi nende Karl Marksi tänavate, Revolutsiooni väljakute ja Lenini ausammaste pärast läheb silme ees punaseks, mis harmoneerubki Krasnojarski linna nimega.
Tütarlaps „kandis lumele lume eemaldamise teel V.I. Lenini ausamba graniidist jalamilt kirja „Ei sõjale“, mis oli suunatud Venemaa Föderatsiooni kodanike ja sõjajõudude kasutamise, rahvusvahelise rahu ja julgeoleku tagamise diskrediteerimisele.“
See on uskumatu, kuhu see riik on (tagasi) jõudnud. Sellist impeerialikku idiotismi ei kirjeldatud isegi Šveiki raamatus mitte.
Ivan Makarov