18.11.2021
Mulle on alati olnud südamelähedased Viktor Vassiljevi nimelised eesti mehed.
Muusik Viktor Vassiljev on üks meie koloriitsemaid ja kindlamaid rockkitarriste, ilma tema massiivse soundita ei kujutaks ette Fixi muusikat, aga Fix on eesti rockmuusika üks vaaladest või siis alustalasid. Ja muidugi suur tänu talle, et mängis minu elust filmitud Mati Talviku „Tähelaevas“.
Arst Viktor Vassiljev on üks meie parimatest sõnameistritest, kel on ka poliitiku elutarkust ja nutikust. Tallinna Televisiooni saated dr Vassiljeviga olid suurepärane ühe mehe teleshow, ta reageeris kiiresti, heatahtliku huumoriga ja jagas ka täiesti praktilisi meditsiinilisi nõuandeid – mida teha või kelle poole pöörduda.
Seega ei jätnud ma vahele täna Postimehes avaldatud artiklit „Puusalt. Dr Viktor Vassiljev: mis on Eesti tervishoiu eesmärk“. Arstist poliitik kirjutab: „Koroonahaiged on haiglamadratsil kui kirjamark ümbriku küljes kinni, ja mingi tavalise haigusega pole ravile asja, olgu või hing paelaga kaelas. Muidugi, kus häda kõige suurem, ja need teised sõnad – tasuline vastuvõtt on samas hoones ja erakliinikud teevad ka suuri lõikusi ja keerulisi uuringuid. Seda muidugi patsiendi oma raha eest.“
Ei hakka professionaaliga diskuteerima, kuigi pean siiski praktiseeriva patsiendina märkima, et sain lausa pandeemia haripunktis tasuta vastuvõtule nii kopsu- kui ka südamearsti juurde. Tuli muidugi oodata, tasulisele vastuvõtule saaks kiiremini, aga väita, et koroonahaigete pärast kannatavad absoluutselt kõik teised haiged, ei ole õiglane ei abivajajate ega arstide suhtes. Ja ega ma üksi seal vastuvõttudel käinud.
Aga kommenteerima dr Vassiljevi lugu pani hoopis tema minu jaoks paljutähenduslik pealkiri ja üks selles sisalduv meie mõlema poolt üle elatud ajastule kohane kujund.
Kõigepealt siis rubriik „Puusast“: kui ma hiljuti diskuteerisin ETV+ saates auväärsete dr Arkadi Popovi ja dr Adik Leviniga, küsis härra Levin otse-eetris, et kui ma pöörduksin arsti poole puusaliigese vahetamise vajadusega ja mind ei võetaks jutule vaktsineerimata koroonahaigete pärast, kuidas see tunne siis oleks? Ma vastasin ausalt, et ega hea ei oleks, kui liigesed läbi. Ja dr Levin osutuski prohvetiks: mul juba kaks nädalat undab parema jala puusaliiges nii, et kajab ka põlves ja sääres. Mulle see doktor meeldib, aga saatesse ma temaga enam ei läheks. Muidu võib nii ka jalast ilma jääda…
Kuid need on isiklikku laadi probleemid, mida ei tasuks mainidagi, kui see ei räägiks meie vanema põlvkonna arstide hämmastavast professionaalsest vaistust. Siiski tahaks rääkida tunnetest ja seostest, mida tekitas pealkiri „Mis on Eesti tervishoiu eesmärk“. Jättes kõrvale üldtuntud fakti, et pandeemia kõrghetkel “Eesti arstid päästavad maailma” ja Keeniat.
Nõukogude meditsiini eesmärgiks oli, et inimesed sureksid tervetena. Paljud meist on pärit tollest ajast ja meie jaoks meditsiini eesmärk suurt ei muutunud, see osutus õigusjärgseks.
Aga praeguse Eesti tervishoiu eesmärk on seda juhtivate poliitikute seisukohalt järgmine: reformierakondlane Valdo Randpere näiteks näeb seda selles, et EKRE valijad kärvaksid; tema elukutselt eetiline kolleeg Margit Sutrop näeb Eesti tervishoiu eesmärki selles, et vaktsineerimata patsiendid leiaksid oma (järjekorra) lõppu; perearst Karmen Joller formuleeris tervishoiu eesmärgi nii, et konservatiividest patsiendid läheksid tervetena vanglasse, seega on kõigist eelnevatest isegi leebem, seda enam et erinevalt vastikust ja sallimatust rahumeelsest elanikkonnast on võllaroogadele meie riigi kinnipidamisasutustes igakülgne meditsiiniline abi ja tervislik toitumine garanteeritud nagu inimõigus.
Terviseminister Tanel Kiik aga näeb Eesti tervishoiu eesmärki selles, et jääda püsima oma ametikohale igaveseks ja võidelda selle eest viimase patsiendi viimse veretilgani.
Mulle aga tundub, et ajal, kui inimesi on juba surmani ära hirmutatud kõigi nende uute tüvede ja piinarikka surma kirjeldustega, oleks aeg anda rahvale tagasi teledoktor Viktor Vassiljev. Et ta kuulaks inimeste muresid, annaks nõu ja teeks natuke nalja kah. Et depressiooni aetud elanikud saaksid aru, et kui lülitad teleka sisse, siis mingil hetkel kaob ekraanilt ennasttäis valitsuse häma, hala ja möla ning ühtede ja samade salongilõvide ja kinnimakstud klounide lämmatav hingeõhk, ning tuttav optimistlik nägu ütleb: „Doktor Vassiljev kuuleb!“
Ivan Makarov