16.11.2021
ERR-i arvamusveeb on muutunud lõksuks teadlaste jaoks, kes astuvad nende ette pandud ämbrisse ja sattuvad äärmiselt ebamugavasse olukorda.
Asjaolu, et valitute sõna on vaba, et tohiks tühistada sellise institutsiooni nagu on toimetaja, kes loomulikult ei tohiks teise inimese arvamuses midagi muuta, kuid kindlasti peaks pöörama autori tähelepanu nii näpukatele kui ka ilmselgetele faktivigadele. Kui seda ei tehta, võib autori poolt hoolikalt ehitatud loogikakonstruktsioon kokku variseda ja ta näib kas vassijana või siis saab naerualuseks.
Alles see oligi, kui Margit Sutrop kasutas 15. novembri artiklis Tervisekassa andmeid põhjendamaks vaktsineerimata inimeste ravist ilmajätmist või siis nendelt teistele tasuta antava ravi eest tasu võtmist. „Tervisekassa värske uuringu järgi on perioodil 1.01.2020 – 4.11.2021 haiglaravi vajanud 11 598 inimest, kellest 11 319 (94,7%) on olnud vaktsineerimata. Haiglaravi kulu on olnud kokku 51,65 miljonit, millest 49,28 miljonit (95,4%) on kulunud vaktsineerimata patsientidele,“ – teatas Sutrop.
Kui toimetaja oleks oma tööd teinud, paneks ta kohe tähele, et vaktsineerimata inimestele „inkrimineeritavast“ perioodist üle poole, ehk terve 2020. aasta, oli alles vaktsiinide loomise, katsetamise ja müügilubade taotlemise aeg, ning isegi tollane sotsiaalministeeriumi kantsler Marika Priske, kelle trügimine riskirühmade ette tekitas nördimust nii üldsuses kui ka Riigikogus, kuid mitte valitsuses, sai süsti alles 2021. aasta 05. jaanuaril. Nii et Eesti elanikud ei saanud ka parima tahtmise juures vaktsineerida ennast alates 01. jaanuarist 2020, sest vaktsiini lihtsalt ei olnud. Nüüd aga tekkib vaid üks küsimus – kas Sutrop teadlikult vassis või oli lihtsalt lohakas. Mõlemad variandid on teadlase maine jaoks ebameeldivad, aga nähtamatu toimetaja tuleb sellest küll puhtalt välja.
Möödus kõigest üks päev, ja veel üks teadlane astus ERR-i arvamusveebi ämbrisse. Tänases loos „Soome sillast hargmaisuseni“ kirjutab Eesti Välispoliitika Instituudi direktor Kristi Raik rahvusluse tagasitulekust Euroopas, ja lugu ise on ju täiesti hariv ja positiivne, välja arvatud üksainus lause „Tõepoolest, rahvuslus on tootnud Euroopa ajaloos palju vaenu,“ mis sobiks pigem koolikirjandisse. Kuid see on muidugi tähtsusetu köömes võrreldes autori sõnadega „Mäletan oma murdeeast, kuidas seisin Tallinna lauluväljakul laulmas Eestit vabaks või käisin Eesti ajaloo esimestel rokkfestivalidel. Punkbändid laulsid perestroikast ja glasnostist. Inimesed lükkasid oma hirmud kõrvale ja püüdlesid vabaduse poole.“
Kõik on õige ja südamlik, kuid Kristi Raik ei saanud siiski käia murdeeas ega isegi imikuna „Eesti ajaloo esimestel rokkfestivalidel“, kuna sündis 17. juunil 1975. aastal, aga näiteks esimene Sindi Rockfestival (kahepäevane) toimus 1969. aastal. Ehk 6 aastat enne Kristi Raiki sündi.
Võimalik ainult ERR-is: mõistlikud inimesed vaktsineerivad ennast terve aasta kestel siis veel olematu vaktsiiniga ja armas tütarlaps murdeeas käib festivalidel, mis toimusid siis, kui ta polnud veel sündinudki.
Kuid alati võib ka hullemini minna: võiks ju vaktsineerida veel sündimata last veel leiutamata vaktsiiniga. Aga küll sellenigi jõutakse.
Ivan Makarov