Nüüd siis Gunnar Grapsi kord?

In Эстония

Tõnis Mägi polegi eesti rocki klassikutest ainus liberaalse tühistamise sihtmärk: nüüd jõuti ka apoliitilise, kuid maskuliinse Gunnar Grapsini, keda ennast enam küll ei ole, nii et „tühistatakse“ eesti tõelise superstaari maine ja looming.

Kroonika avaldas 26. novembril loo „Jaanus Nõgisto Gunnar Grapsi allakäigust: säärased etteasted muutuvad mingil hetkel naeruväärseks.“ Nagu ka Kersti Kaljulaid oskas ikka igat eesti riigipüha ära rikkuda oma „pidulike“ etteheidete ja noomitustega eestlaste aadressil, nii tuli ka Kroonika toime mehe mustamisega postuumselt just tema juubeli ajal.

„Jaanus Nõgisto sõnas, et põlvkonnad vahetuvad, aga Graps jäi ikka kinni sellesse, et olla tegija heavy metali maastikul. Nõgisto sõnutsi muutus Graps selles rollis juba ebausutavaks. Ta ütles, et keskealine mees ei saa enam olla atraktiivne teismelistele. “Graps oli veendunud, et suudab seda teha, aga mingil hetkel muutub see juba visuaalselt naeruväärseks, kui 40-50aastane esitab laulutekste, mis peaks naha kuumaks kütma 16-aastasel tüdrukul,” rääkis Nõgisto ja viitas, et osalt on see ka perversne.“

Siinkohal tulevad meelde Nõgisto enda sõnad, mis said lausutud Garšneki-Ruja proovideks kohaldatud Tallinna jahisadama majakeses (mis sai võimalikuks tänu maailmameistrist bassimehele Tiit Haagmale). Kui jutt läks sellele, kuidas Rujal köita nooremat publikut, ütles Nõgisto, et „äärmiselt teretulnud on sellised teemad, nagu p…rastia ja noorte karm armastus“.

Kusjuures on küll meeles Jaanus Nõgisto lapsehäälega lauldud lõbulood „Lapsena televisioonis“ ja „Sa oled mul teine“ ning veel sellised laste eraelust pajatavad Ruja lood nagu „Päkapiku rock“, „Kes kellega käib“, „Kalossid“, „Silitada siili“ jne.

Ei tahaks siin peatuda Jaanus Nõgisto kui inimese ja kitarristi iseärasustel, sõnad Gunnari aadressil räägivad iseenda eest. Ilmselt peab ta ka iginoore Mick Jaggeri viimaste aastakümnete tööd „naeruväärseks ja osalt perversseks“, kuigi ka Garšneki-Ruja mängis nüüdseks Ameerikas keelatud „Brown Sugari“ laulu. Aga igalühel on vääramatu õigus lahkunud kolleegide mahategemine.

Gunnar Graps oli suur muusik ja heatahtlik inimene. Teda ikka tögati meedias, aga ma pole küll kuulnud ega lugenud, et ta oleks ise kedagi maha teinud. Laval veenev ja stiilne oma viimse kontserdini.

Mis Eestiga üldse toimub?

Ivan Makarov

Mobile Sliding Menu