Mart Helme: EKRE ei lase end tõmmata rahvuspõhisesse valimismadinasse

In Эстония

Rus.postimehe stuudios kohtusid lähenevate valimiste esinumbrid Lasnamäel – keskerakonna aseesimees, Tallinna linnapea Mihhail Kõlvart ja EKRE aseesimees Mart Helme. Diskussiooni juhtis Jelena Poverina.

Siin mõned saates kõlanud seisukohad, saadet võib järelvaadata Postimehe portaali vahendusel.

Mart Helme vastas eitavalt küsimusele, kas üks EKRE loosungitest – „eestimeelne Tallinn“ – viib tupikusse: „Kui vaadata erinevate erakondade programme, siis kes on huvitatud konfliktist rahvuslikul pinnal? Esmajärjekorras keskerakondlased, et konsolideerida venekeelseid. Teine on Isamaa. Meie seda mängu enam ei mängi. EKRE hakkab rääkima majandusasjadest, praktilistest asjadest. Eestimeelne Tallinn tähendab, et Tallinn ei saa eksisteerida täiesti omaette. See on kogu Eesti pealinn. Me tahame, et Tallinn näeks kogu Eestit.“

Väga omapärasele küsimusele – „kas ligipääsu informatsioonile erinevates keeltes hakatakse piirama?“ – Mart Helme vastas: „Aga meie ju räägime praegu vene keeles! Arvan, et mingeid piiranguid ei tule. Meil on olemas paralleelühiskond. Ja see on fakt! Paralleelühiskonna olemasolu lihtsalt ei saa ignoreerida. Oleks mõistlik jõuda iga inimeseni. Seda enam et kohalikel valimistel saavad hääletada kõik püsielanikud.“

Mihhail Kõlvart heitis Mart Helmele ette seda, et EKRE pidavat Eestis elavaid vene inimesi probleemiks, mida väljendaski loosungis eestimeelsest Tallinnast, kus venelased tunneksid ennast võõrastena.

„Te näete, kuidas härra Kõlvart pressib rahvusküsimuse tähtsust peale? Arvan, et rahvusküsimus pole praegu nii põletav, kui varem. Teiseks on Tallinn kogu Eesti pealinn. Ma ei varja, et meil on erinev lähenemine paljudes elusfäärides. 9. mai ei saa iialgi pühaks eestlaste jaoks, samamoodi nagu 24. veebruar ei ole pidupäev mitte kõigi venelaste jaoks. Nende lähenemiste erinevus ei kao niipea. Rahvusküsimus eksisteerib, kuid ei tasu seda tuua mängu! Yana Toom ütles avameelselt ja teravalt, et rahvusküsimus saab nende valimiste üheks keskseks küsimuseks. Ja täna me deklareerime: EKRE ei hakka mängima pantvangi rolli Isamaa ja keskerakonna mängus, kes üritavad sel moel konsolideerida oma valijaid. See on tõsi! Veel eelmises valitsuses tegime me jõupingutusi selleks, et vene kooli kasvandikud õpiksid ära eesti keele. Samas me rõhutasime, et inimesi ei tohi sundida õppima eesti keelt. Õppimist tuleb alustada loomulikul teel alates lasteaiast ja koolist. Valitsus eraldas 8,5 miljonit eurot õpetajate ja õppematerjalide ettevalmistamiseks. Ja selles küsimuses meie positsioon langes üldjoontes kokku keskerakonna omaga. Kõigi (ka venelaste) tulevik sõltub paljudest asjaoludest. Ka Venemaalt, Valgevenest, Ukrainast ja teistest slaavi riikidest Eestisse tulnud uusasukate arvust. Võimalik, et mingil hetkel Eestit tabab selline migratsiooni laine, millega me ei tulegi toime. Kui me räägime nendest venelastest, kes elavad praegu Eestis, siis nende lapsed juba harjusid mõttega, et nad elavad Eestis, aga mitte Venemaal, ja saavad aru, mis läheb nende karjäärile kasuks, ja et kui nad oskavad eesti keelt, siis tunnevad ennast hubaselt. On vaja eesti keel selgeks õppida!“ vastas Mart Helme.

Küsimusele, et kas see on ainus tingimus, Mart Helme vastas: „See on ainus tingimus. Mitte keegi ei nõua venelastelt, et nad loobuksid oma juurtest ja kultuurist.“

Mihhail Kõlvart tuletas EKRE aseesimehele meelde mõned tema kaaserakondlaste vanad väljaütlemised sellest, et integratsioonil pole perspektiivi, ka venelaste uus põlvkond suhtub Eestisse vaenulikult, seega ainus tee on assimileerumine või ärakolimine Narva jõe taha.

Mart Helme vastus: „Kordan. Härra Kõlvart püüab kogu aeg tõmmata mind diskussiooni sellest, kes on õigemad – eestlased või venelased? Mitte keegi ei saa olla parem või õigem! Sellesse madinasse te mind ei kisu. Mis puutub assimileerimisse, siis jah, seda Eestis esineb. Suuremas Eesti osas polegi enam vene koole – lihtsalt sellepärast, et nende jaoks ei jätku vene lapsi. Ja paljud kodus vene keelt kõnelevate laste vanemad tahavad, et nende lapsed lõpetaksid eesti kooli. Assimileerumine juba toimus de facto paljudes regioonides. Tallinnas seda ei ole, ja kui on ka on, siis pole seda eriti märgata.

Mis aga puutub teravatesse väljaütlemistesse, siis neid jagub ka keskerakondlastel. Yana Toom ütles kunagi, et eestlased on väljasurev rahvas ja eesti keel on väljasurev keel. Kui me hakkame kogu aeg tuletama meelde, mida kes kunagi ütles, siis leiame palju ettekäändeid kakluseks. Aga mina teiega kakelda ei taha!“

Mobile Sliding Menu