31.08.2021
Aksakallide, kunakide, veresugulaste ja teiste priskete džigittide ja suguharude rohked kohtumised, sarvest joomised ja potentsiaalsete peigmeeste kinnised trikoovoorud igas auulis eraldi jõudsid lõpule: pikaealiste mägilaste kogu ette astus Eesti jaoks kõige eelistatum peig. Kuid siis juhtus äpardus: ka kohale hiilinud kohaliku kleptomaani ja vankritega toimetatud väetite aksakallide toele vaatamata jäid pulmad ja esimene öö ära.
Raevunud külavanemad ja nende ümber kondi ootuses askeldanud sisserändajad šaakalid said ülimalt kurjaks ja kuni hommikuni otsisid reetureid ja pidasid orgiat. Löödi maha mitu lammast, kuid mitte toda kõige lokilisemat. Kõhklejatele lubati palju kumõssi, naisi ja vilkuriga raudseid ratsusid, nii et hommikuks olid peaaksakallide sõnad ja silmakotid veel kaalukamad ja mägedepojad joovastuses.
Sellest, et esimene pruudi vägistamiskatse nurjus, pole lugu: oleks tulnud teine katse, samal päeval ka kolmas, ja kui pruut ei oleks ikka veel jõuetu, läheks asi ikka päris grupiviisiliseks.
Meie Borati-tüüpi kišlakis kehtib tark reegel: kui vägivald on vältimatu, lõdvestu ja ürita naudingut saada. Nii oli ka eelmise peigmehega, keda ei tahtnud ei pruut ega külamehed, aga kes sellegipoolest seisab juba viis aastat kaljukitsena küla keskel kõrguval platvormil, turtsub ja joodeldab.
Nüüd aga lähevad kišlaki vägevamad mehed teda sealt maha kiskuma koos tema esileedi ja kõigi mesitarudega.