Inimpuukide aegu

In Эстония

On asju, mida ei tahaks meeles pidada, aga nad on visad meie elust kaduma. Ka venekeelses meedias pole nendest pääsu. Nii venekeelse Postimehe sidrunirubriik avaldas täna loo sellest, kuidas KK (Kersti Kaljulaid) kogus raha kk (külmkapi) ostmiseks. Kuid kuvatõmmisel on näha, et tegelase nime ikka ei osata õigesti kirjutada ja seekordne variant on „Кальюдайд“, mis inglise keeles näeks välja nagu „Kalju died“. Mis meenutab episoodi seriaalist Hercule Poirot, kui kuulus belglane esitleb end kombekalt vanale briti daamile, hääldades oma nime „herkill“, mille peale daam üleolevalt küsib – „kes oli see naine, keda te tapsite“? Loodetavasti pole ükski Kalju selle loo kirjutamise käigus kannatada saanud.

Meie meedia teeb muidugi palju näpukaid, aga vähemalt tuntud nimesid võiks mitte moonutada. See võis olla ka sihilik torge, aga ei tahaks siin sel teemal spekuleerida.

Kuid tagasi tüütuste juurde: Angela Merkel on nagu mingi lõputu Euroopa õudusunenägu – ta peaks juba olema kole minevik, tahaks teist juba ära unustada, aga ta painab jälle ja jälle, surub ärapööranud Minski kaabaka verist kätt, nagu oleks see naisterahvas Euroliidu au, mõistus, südametunnistus ja ainuesindaja. Tänagi tegi mingi järjekordse avalduse. Ta ei saa mitte kuidagi lahkuda, ja temast ei saa lahti, nagu saapatalla külge klammerdunud kleeplindist.

Eestis on sarnane olukord Kersti Kaljulaidiga. Tahaks mõnda aega puhata kogu tema 5 aasta kestel korraldatud jamast, skandaalidest ja reisidest, mõneks ajakski unustada, aga ei saa. Ei anta! Alles ähvardati meedias, et ta veel keerab kogu meie poliitilisele süsteemile koos kolmanda KK-ga sellise käki, et Eestist saabki Gruz 200.

Ka valitsus otsustas presidendi ametihüve seaduse alusel tagada oktoobris ametist lahkunud Kaljulaidile esindus- ja tööruumid. Ka tema elukoha kulud katab riik, nagu oleks see inimene Eesti vaeseim elanik. Talle eraldati turvamehed ja peaaegu hektar kontoripinda, kus saaks sisustada korraliku mängumaa lastele, varjupaiga tema poolt „kaitstavatele“ naistele või korraliku kanepikasvatuse. Kusjuures KK hakkab niigi saama üle 5000 euro suurust ametipensionit.

Asi lõppeb sellega, et pärast Eesti mõttetuimate ametnike lahkumist siit ilmast kohustatakse maksumaksjaid maksma kinni kadunukeste isiklikud katlad, sarvedega katlakütjad, pediküürijad ja buratinokujulised rahvusliku ornamendiga ökopuuhalud põrgus, kuhu nad kahtlemata sattuvad. Need oleksid nagu alimendid rahvale, kes on ise sigitanud, ja veel traditsioonilisel viisil, kõik need täitumatud anumad. Vaatad ja imestad: pealtnäha tavaline inimorganism, aga kuidas see siis suudab kõike seda ära tarbida, kuhu kõik see üldse mahub.

Kõikjal Eestis, Saaremaast Laagrini tõstavad võimu sisse läbimurdnud tüübid endale palka, tuhandete eurode võrra, ja naeravad rahvale näkku. Aga loll saab kirikuski peksa, ja eesti kodanik – Eesti pealinnas ning Eesti riigis tervikuna. Inimpuukide aeg jätkub, kuna lüpsilehmad ise kraabivad sõrgadega vereimejaid endale naha peale.

Meedias vilksatas ka uudis selle kohta, et järjekordne varganäost riigiametnik-süvariiklane maksis endasugusele nõunikutasu 150 eurot tunnis.

See on ju Amsterdami Punaste Laternate tänava tüdruku tunnitasu.

Mõlemaid pole veel kinni peetud.

Ivan Makarov

Mobile Sliding Menu